Suureneb inimeste vaba aeg, koos sellega soov ja võimekus seda kvaliteetselt kasutada.

Kasvab liikumisvormide paljusus, tähtsustuvad tervist, üldist töövõimet ja heaolu toetavad tegevused.

Suureneb liikumise, sportimise ja vaba aja sportlikult veetmise teenuste ning kaupade sektor ja töötajate osakaal.

Süveneb urbaniseerumine, aastaks 2015 elab ~ 80% Maa elanikkonnast linnades.

Ressurss kandub tippspordi kõrval üha enam liikumisharrastusse.

Organiseerunud sporditegevus areneb kahel suunal:

- nn „klassikaliste“ spordiklubide suund, kus valdavalt lapsed ja noored harrastavad treenerite juhendamisel erinevaid spordialasid, sõltuvalt eesmärgist ja võimekusest mängurõõmust kuni võistlusspordini;

- kommertsklubide ja tasuliste spordiürituste suund, kus pakutakse erinevaid „trenditooteid“ ja osalemist.

Tippsport kaldub rahvuslikult esindatuselt enam klubi ja indiviidi keskseks. Töövormina muutub sport jätkuvalt sissetulekule orienteeritumaks. Jätkub tippspordi globaliseerumine, kasvab „välistöö“ osakaal – ostetakse sisse sportlasi, treenereid jt spetsialiste ning „omad“ treenivad enam välismaistes tipp- ja tõmbekeskustes.

Sünnib juurde uusi „noori ja noorte“ spordialasid, mis mõjutavad ka Olümpiamängude programmi, toimub nn. „Ida pealetung“, st idamaiste spordialade populaarsus ja nende alade juhendajate arv kasvab.