Käesolev dokument käsitleb liikumise ja spordi kasvavat mõju ühiskonnas ja võimalusi aidata spordi kaudu kaasa laiema eesmärgi - inimeste vaimse ja kehalise tegevuse tasakaalu ning heaolu saavutamisele.

Euroopas Liidus on sport poliitika valdkond. Euroopa Liidus tunnustatakse sporti kui sotsiaalset ja majanduslikku nähtust, mis loob olulisi väärtusi, näiteks aus mäng, solidaarsus, sallivus ja mees­konnavaim. Sport soodustab osalejate kaasalöömist ühiskonnaelus, kasvatab kodanikuaktiivsust ja edendab vabatahtlikkust. Spordil on võime inimesi ühendada, jõuda kõigini sõltumata nende vanusest või soost, rahvusest või sotsiaalsest päritolust.

Spordil on tervist tugevdava, rahva tervist edendava kehalise tegevusena suurem mõju kui ühelgi teisel valdkonnal või ühiskondlikul liikumisel. Võimalusterohke on spordi roll hariduses – arendada kehalist tublidust, õpetada spordi kaudu teadmisi ja oskusi, kujundada positiivseid väärtus­hinnanguid, motivatsiooni ning valmisolekut toimetulekuks, luua eeldusi elujõulise rahva kasvatamiseks.

Sport pakub mitmekülgseid võimalusi kehaliseks aktiivsuseks ja enesearendamiseks ning oma võimete täiustamiseks nii liikumisharrastaja kui sportlasena, nii individuaalselt kui võistkonnas. Spordivaldkonnas saab harrastus kasvada üle vabatahtlikuks tööks ja sellealase koolituse läbimisel spordiga seotud töökohaks.

Sporti korraldatakse avaliku sektori ja spordiorganisatsioonide koostöös, valdav osa sporditegevusest toimub mittetulunduslikes spordiklubides, mis huvilistele sportimistingimuste loomiseks saavad rahalist toetust ja siseriiklikult kehtestatud maksusoodustusi avalikult sektorilt.

Sport on unikaalne rahvaid ja organisatsioone ühendav nähtus. Aastatega on olümpia- ja spordi­liikumise poolt arendatud reeglid ja kujundatud liikmelisusel ning koostööl põhinevad spordi­struktuurid. Spordialade paljusus, selge struktuur ja ühtsed reeglid loovad võimalused kõikide riikide esindajatele osaleda rahvusvahelises spordiliikumises.

Sport on dünaamiline ja jätkuvalt arenev majandussektor. Teenuste osutamise osakaalu kasv tööhõives ja inimeste vaba aja ning rahaliste võimaluste kasv on jätkuv positiivne väljakutse spordile ja spordi­korraldusele. Spordi suurürituste korraldamine mõjutab majandust ja riigi mainet.

Nii kui igas valdkonnas, nii on ka spordil oma varjupool, mis on ohuks ausa mängu põhimõtetele, spordist ammutatavatele üldinimlikele väärtustele ja usaldatavusele. Probleemideks on dopingu­kasutamine, kokkuleppemängud, kaubanduslik surve, korruptsioon, läbipaistmatus organisatsioonide juhtimisel, pealtvaatajate vägivald spordivõistlustel, rassism, võõraviha, sportlaste (sh alaealiste) väärkohtlemine. Nende probleemide lahendamiseks ei piisa spordireeglistiku parandamisest, vaid see eeldab rahvaste ja riikide vahelist koostööd.