Spordiorganisatsioonide esindajatele suunatud ajurünnakute, ankeetküsitluste ja arengustrateegia juhtrühma seisukohtade põhjal saab Eesti spordiliikumise tugevusteks ja positiivseteks arenguteks pidada järgmist:
traditsioonid, saavutused, eeskujud:
sportimise traditsiooni ja traditsiooniliste spordiürituste jätkuvus
sportlaste edukas esinemine rahvusvahelistel võistlustel
eeskujud noortele sporditippude näol tänapäevast ja spordiajaloost
huvi liikumisharrastuse ja spordiga tegelemiseks:
inimeste teadlikkuse kasv tervislike eluviiside ja sportimise kasulikkusest
sportimise ja rahvaspordiürituste populaarsuse kasv
liikumisviiside ja harrastatavate spordialade rohkus, st suurem valikuvõimlus
spordiorganisatsioon ja –korraldus:
25 aastaga kujunenud spordiliitude ja nende katusorganisatsioonide struktuur ning toimimine
alakeskne spordikorraldus
võimalusipakkuv kohalik, üleriigiline ja rahvusvaheline võistluskalender
spordiorganisatsioonide tahe ja oskus korraldada rahvusvahelisi võistlusi
sporti ja liikumisharrastust reguleerivad seadused ning õigusaktid
rollijaotus avaliku sektori (keskvõim/kohalik võim) ja spordiorganisatsioonide vahel
spordistatistika ja spordialased andmekogud
Audentese spordigümnaasiumi ja kaitseväe spordirühma toimimine
treenerid, eestvedajad, juhid:
kogemustega, koolitatud ja pühendunud treenerite olemasolu
treenerite kutsekvalifikatsioonisüsteem ja taseme- ning täiendkoolituse rakendamine
treenerite ja spordijuhtide akadeemilise koolitamise võimalused kahes ülikoolis
aktivistide ja eestvedajate rohkus
spordialane taristu:
spordirajatiste juurdekasv, lai geograafiline kaetus
rajatud kergliiklusteed, tervise- ja matkarajad ning välisportimispaigad
tippvõistluste korraldamiseks sobilike rajatiste ehitamine
spordi- ja liikumisharrastuse rahastamine:
toimivad spordi finantseerimise põhimõtted, toetusallikate paljusus
olümpiaettevalmistuse sihipärane rahastamine
kohalike omavalitsuste toetus laste- ja noortespordiga tegelevatele organisatsioonidele
erasektori ja leibkondade rahalise panuse suurenemine
spordimeedia:
meediakanalite ja –väljaannete paljusus, spordi mahukas kajastamine
harrastusspordi ja liikumisharrastuse kajastamine meedias, positiivse kuvandi loomine
ning nende tugevuste ja positiivsete muutuste põhjusteks saab lugeda
inimeste tahte, hoiakute ja arusaamiste muutusi
ajaloolist tausta, muutusi ühiskonnas ja majanduslikku arengut
spordi ja liikumisharrastuse võimaluste, uute vormide juurdekasvu
sporditeenuste ja spordikaupade turu arengut
spordiorganisatsioonide tegevust, eeskujuriikide mõju ja koostööd avaliku sektoriga
Nõrkusteks ja arengut takistavateks asjaoludeks peetakse järgmist:
ressursside nappus, ebaühtlane elatustase:
vastuolud spordiorganisatsioonide eesmärkide ja eelarveliste võimaluste vahel
mitmeaastase kindlustunde puudumine spordi rahastamisel
spordi rahastamise projektipõhisus ja allikate killustatus
sporditeenuse maksujõulise tarbijaskonna vähesus
õiguskeskkond ja maksupoliitika:
takistused riigiosalusega firmadel liikumise ja spordi toetamiseks
spordiorganisatsioonide toetamise kohustuse kaotamine KOV-idele
tööandja erisoodustusmaks töötajatele sportimistingimuste loomisel
erinevad tõlgendused ja eksimused stipendiumite maksmisel ning vabatahtlike toetamisel
spordiklubide ja spordikoolide erisused õppemaksu/osalustasu tulumaksutagastusel
leebed regulatsioonid taustajõududele dopingurikkumiste puhul
treenerite kutsenõude ebapiisav regulatsioon
ebaühtlane administratiivne suutlikkus
pikemaajalise strateegia ja selgelt sõnastatud eesmärkide puudumine
vastuolu rollijaotusest tulenevate ülesannete ja tegevussuutlikkuse vahel
spordiklubide väiksusest tulenev vähene võimekus teenuste osutamiseks
vastuolu organisatsiooni juhtorganite juriidilise vormi ja sisulise tegutsemise/vastutuse vahel
hea juhtimistava põhimõtete vähene tutvustamine ja juurutamine
spordijuhtide ja –töötajate ühtsete pädevusnõuete ja süsteemse koolituse puudumine
sporditegevuse organiseerimine
kuigi noori spordib arvuliselt enam kui 25 aastat tagasi, on koormused ja mahud madalamad
põhikohaga treenerite vähesus, ebakindlus tasustamisel
treenerite akadeemilise ettevalmistuse tähtsuse langus
kõrgema tasemega treeneritele suunatud koolitusvõimaluste nappus
projektipõhise rahastamise negatiivne mõju regulaarse protsessi läbiviimisele
talentide arendamise ja toetamise süsteemi puudumine pärast gümnaasiumiõpet
sporditeaduse ja erialaspetsialistide vähene kaasamine, nõrgalt välja arendatud tugisüsteemid
spordimeditsiinialaste teenuste ebapiisav kättesaadavus
kehaline kasvatus õppeasutustes
annab vähe teadmisi, oskusi ja tahtmist elukestvaks spordiharrastuseks
kasvav vaimne koormus, vähene teiste õppeainetega integreeritud õppe kasutamine
liikumisvahetundide, spordipäevade jt. tunni ja klassiväliste liikumisürituste vähene korraldamine
vähene soov kaasata spordispetsialiste ja treenereid
kehalise kasvatuse võimaluste vähene kasutamine koolidele antud otsustusvabaduse piires
sporditaristu ja selle kättesaadavus
nn „suure plaani“ puudumine spordiehitiste planeerimiseks ja rajamiseks
tingimuste puudumine erivajadustega harrastajatele
siserajatiste madal läbilaskevõime ja välispordiplatside vähesus linnalises keskkonnas
ebaökonoomsete spordiehituste ülalpidamiskulud
spordi maine ja -organisatsioonide usaldatavus
dopingujuhtumitest ja –kahtlustustest tekitatud negatiivne kuvand saavutusspordile
eksimised ja vead juhtimises, õigusaktide ja normide eiramised, vähene avatus ja arusaadavus
hea juhtimistava reeglite või kokkulepete puudumine
skandaalide, intriigide ja kõmu otsimine ning võimendamine meedia poolt
ning nende nõrkuste ja takistavate asjaolude põhjusteks saab lugeda
taasiseseisvumisjärgse Eesti ühiskonna kiiret arengut,
väärtushinnangute väljakujunematust,
riigi rasket majanduslikku olukorda,
riigi ja kohalike omavalitsuste nappe eelarvelisi võimalusi;
poliitiliste otsustajate vähest huvi toetada sporti ja liikumist kõrget elukvaliteeti tagava tegevusena;
spordivaldkonna vähest koostööd teiste valdkondade, eelkõige hariduse ja tervishoiuga;
spordiorganisatsioonide ebapiisavat ja ebaühtlast suutlikkust ning tegutsemist.
Kommentaari lisamiseks tuleb end identifitseerida