Spordiorganisatsioonide esindajatele suunatud ajurünnakute, ankeetküsitluste ja arengustrateegia juhtrühma seisukohtade põhjal saab Eesti spordiliikumise tugevusteks ja positiivseteks arenguteks pidada järgmist:

traditsioonid, saavutused, eeskujud:

sportimise traditsiooni ja traditsiooniliste spordiürituste jätkuvus

sportlaste edukas esinemine rahvusvahelistel võistlustel

eeskujud noortele sporditippude näol tänapäevast ja spordiajaloost

huvi liikumisharrastuse ja spordiga tegelemiseks:

inimeste teadlikkuse kasv tervislike eluviiside ja sportimise kasulikkusest

sportimise ja rahvaspordiürituste populaarsuse kasv

liikumisviiside ja harrastatavate spordialade rohkus, st suurem valikuvõimlus

spordiorganisatsioon ja –korraldus:

25 aastaga kujunenud spordiliitude ja nende katusorganisatsioonide struktuur ning toimimine

alakeskne spordikorraldus

võimalusipakkuv kohalik, üleriigiline ja rahvusvaheline võistluskalender

spordiorganisatsioonide tahe ja oskus korraldada rahvusvahelisi võistlusi

sporti ja liikumisharrastust reguleerivad seadused ning õigusaktid

rollijaotus avaliku sektori (keskvõim/kohalik võim) ja spordiorganisatsioonide vahel

spordistatistika ja spordialased andmekogud

Audentese spordigümnaasiumi ja kaitseväe spordirühma toimimine

treenerid, eestvedajad, juhid:

kogemustega, koolitatud ja pühendunud treenerite olemasolu

treenerite kutsekvalifikatsioonisüsteem ja taseme- ning täiendkoolituse rakendamine

treenerite ja spordijuhtide akadeemilise koolitamise võimalused kahes ülikoolis

aktivistide ja eestvedajate rohkus

spordialane taristu:

spordirajatiste juurdekasv, lai geograafiline kaetus

rajatud kergliiklusteed, tervise- ja matkarajad ning välisportimispaigad

tippvõistluste korraldamiseks sobilike rajatiste ehitamine

spordi- ja liikumisharrastuse rahastamine:

toimivad spordi finantseerimise põhimõtted, toetusallikate paljusus

olümpiaettevalmistuse sihipärane rahastamine

kohalike omavalitsuste toetus laste- ja noortespordiga tegelevatele organisatsioonidele

erasektori ja leibkondade rahalise panuse suurenemine

spordimeedia:

meediakanalite ja –väljaannete paljusus, spordi mahukas kajastamine

harrastusspordi ja liikumisharrastuse kajastamine meedias, positiivse kuvandi loomine

ning nende tugevuste ja positiivsete muutuste põhjusteks saab lugeda

inimeste tahte, hoiakute ja arusaamiste muutusi

ajaloolist tausta, muutusi ühiskonnas ja majanduslikku arengut

spordi ja liikumisharrastuse võimaluste, uute vormide juurdekasvu

sporditeenuste ja spordikaupade turu arengut

spordiorganisatsioonide tegevust, eeskujuriikide mõju ja koostööd avaliku sektoriga

Nõrkusteks ja arengut takistavateks asjaoludeks peetakse järgmist:

ressursside nappus, ebaühtlane elatustase:

vastuolud spordiorganisatsioonide eesmärkide ja eelarveliste võimaluste vahel

mitmeaastase kindlustunde puudumine spordi rahastamisel

spordi rahastamise projektipõhisus ja allikate killustatus

sporditeenuse maksujõulise tarbijaskonna vähesus

õiguskeskkond ja maksupoliitika:

takistused riigiosalusega firmadel liikumise ja spordi toetamiseks

spordiorganisatsioonide toetamise kohustuse kaotamine KOV-idele

tööandja erisoodustusmaks töötajatele sportimistingimuste loomisel

erinevad tõlgendused ja eksimused stipendiumite maksmisel ning vabatahtlike toetamisel

spordiklubide ja spordikoolide erisused õppemaksu/osalustasu tulumaksutagastusel

leebed regulatsioonid taustajõududele dopingurikkumiste puhul

treenerite kutsenõude ebapiisav regulatsioon

ebaühtlane administratiivne suutlikkus

pikemaajalise strateegia ja selgelt sõnastatud eesmärkide puudumine

vastuolu rollijaotusest tulenevate ülesannete ja tegevussuutlikkuse vahel

spordiklubide väiksusest tulenev vähene võimekus teenuste osutamiseks

vastuolu organisatsiooni juhtorganite juriidilise vormi ja sisulise tegutsemise/vastutuse vahel

hea juhtimistava põhimõtete vähene tutvustamine ja juurutamine

spordijuhtide ja –töötajate ühtsete pädevusnõuete ja süsteemse koolituse puudumine

sporditegevuse organiseerimine

kuigi noori spordib arvuliselt enam kui 25 aastat tagasi, on koormused ja mahud madalamad

põhikohaga treenerite vähesus, ebakindlus tasustamisel

treenerite akadeemilise ettevalmistuse tähtsuse langus

kõrgema tasemega treeneritele suunatud koolitusvõimaluste nappus

projektipõhise rahastamise negatiivne mõju regulaarse protsessi läbiviimisele

talentide arendamise ja toetamise süsteemi puudumine pärast gümnaasiumiõpet

sporditeaduse ja erialaspetsialistide vähene kaasamine, nõrgalt välja arendatud tugisüsteemid

spordimeditsiinialaste teenuste ebapiisav kättesaadavus

kehaline kasvatus õppeasutustes

annab vähe teadmisi, oskusi ja tahtmist elukestvaks spordiharrastuseks

kasvav vaimne koormus, vähene teiste õppeainetega integreeritud õppe kasutamine

liikumisvahetundide, spordipäevade jt. tunni ja klassiväliste liikumisürituste vähene korraldamine

vähene soov kaasata spordispetsialiste ja treenereid

kehalise kasvatuse võimaluste vähene kasutamine koolidele antud otsustusvabaduse piires

sporditaristu ja selle kättesaadavus

nn „suure plaani“ puudumine spordiehitiste planeerimiseks ja rajamiseks

tingimuste puudumine erivajadustega harrastajatele

siserajatiste madal läbilaskevõime ja välispordiplatside vähesus linnalises keskkonnas

ebaökonoomsete spordiehituste ülalpidamiskulud

spordi maine ja -organisatsioonide usaldatavus

dopingujuhtumitest ja –kahtlustustest tekitatud negatiivne kuvand saavutusspordile

eksimised ja vead juhtimises, õigusaktide ja normide eiramised, vähene avatus ja arusaadavus

hea juhtimistava reeglite või kokkulepete puudumine

skandaalide, intriigide ja kõmu otsimine ning võimendamine meedia poolt

ning nende nõrkuste ja takistavate asjaolude põhjusteks saab lugeda

taasiseseisvumisjärgse Eesti ühiskonna kiiret arengut,

väärtushinnangute väljakujunematust,

riigi rasket majanduslikku olukorda,

riigi ja kohalike omavalitsuste nappe eelarvelisi võimalusi;

poliitiliste otsustajate vähest huvi toetada sporti ja liikumist kõrget elukvaliteeti tagava tegevusena;

spordivaldkonna vähest koostööd teiste valdkondade, eelkõige hariduse ja tervishoiuga;

spordiorganisatsioonide ebapiisavat ja ebaühtlast suutlikkust ning tegutsemist.