Käesolevates ettepanekutes Eesti spordipoliitika põhialuste 2030 koostamiseks antakse olulisematele ja sagedamini kasutatavatele mõistetele järgmine seletus:

sport - sport on igasugune kehaline tegevus, milles osaletakse organiseerimatult või organiseeritult ning mille eesmärk on näidata või parandada kehalist vormi ja vaimset heaolu, tekitada sotsiaalseid suhteid või saavutada erineva tasemega võistlustel tulemusi; Euroopa Spordi Harta, Artikkel 2

spordiliikumine – spordiliikumine on spordi terviknähtus koos kõigi selleks loodud ja osalevate organisatsioonide, ühenduste, asutuste, institutsioonide ja kaasatud inimeste ning tegevustega;

spordiorganisatsioon – spordiorganisatsioon laiemas mõistes on üldnimetus organiseerunud ja ühinenud spordiliikumises osalevate organisatsioonide, ühenduste, asutuste ja institutsioonide koostöövõrgustikule.

Spordiorganisatsioon kitsamas mõistes on spordi arendamiseks asutatud eraõiguslik juriidiline isik - mittetulundusühing, sihtasutus või äriühing, sh spordiklubi, spordiselts või -ühendus, maakonna või linna spordiliit, spordialaliit, rahvuslik olümpiakomitee;

spordiklubi – spordiklubi on eraõiguslik juriidiline isik, mille põhitegevus on spordi arendamine;

Spordiseadus

maakonna spordiliit – maakonnas tegutsevate spordiklubide ühendus, kes rahvusliku olümpiakomitee liikmena esindab maakonna sporti ja kellel on ainuõigus korraldada maakonna meistrivõistlusi ja anda vastavaid tiitleid; Spordiseadus

spordialaliit – spordiala harrastavate spordiklubide üleriigiline ühendus, kes spordiala rahvusvahelise spordialaliidu ning rahvusliku olümpiakomitee liikmena spordiala esindab ja kellel on ainuõigus korraldada üleriigilisi meistrivõistlusi ning anda vastavaid tiitleid; Spordiseadus

spordiühendus – spordi spetsiifilises valdkonnas (harrastussport, tervisesport, koolisport, üliõpilassport, puudega inimeste sport, töökohasport, veteranisport jm) või piirkondlikul põhimõttel tegutsevate spordiklubide või füüsiliste isikute ühendus; Spordiseadus

rahvuslik olümpiakomitee – maakonna spordiliite, spordialaliite, spordiühendusi ja olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid ühendav organisatsioon, kes korraldab ühistegevust ja arendab ning kaitseb spordi- ja olümpialiikumist Eestis; Spordiseadus

spordikool – spordikool on juriidilisest isikust omaniku (omavalitsus või spordiorganisatsioon) asutus, mis annab spordialast huviharidust huvikooli seaduse või erakooliseaduse alusel;

elukeskkond (Living environment) – elukeskkond on looduslik ja tehiskeskkond, mis ümbritseb meid väljaspool töö- ja õpikeskkonda; Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020

elukvaliteet (Quality of life) – üksikisikute arusaam oma positsioonist kultuuri- ja väärtus­süsteemis, milles nad elavad, koos selle positsiooniga seotud eesmärkide, ootuste, standardite ja muredega;

Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020

tervis – tervis on täielik füüsilise, sotsiaalse ja vaimse heaolu seisund, mida ei mõisteta ainult kui haiguste või puuete puudumist; tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu ressurss, positiivne mõiste, mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ning füüsilisi võimeid; Maailma Terviseorganisatsioon (1948)

tervisekäitumine (Health behaviour) – igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, olenemata sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte;

Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020

kehaline aktiivsus (Physical activity) – keha mis tahes liikumine, mis on põhjustatud lihastööst ning mis põhjustab suuremat energiakulu kui organismi põhiainevahetuse (rahulolekutaseme) energiakulu. Mitmesugune tegevus alates organiseeritud sporditegemisest kuni tööl või koolis käimiseni või vabaõhu­tegevuseni; Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020

liikumine – liikumine on igasugune tahtlik kehaline aktiivsus, mille eesmärkideks muu hulgas on oma saavutusvõime hindamine, tervise parandamine või lihtsalt rõõmu ja naudingu (heaolu) saavutamine. Siia ei kuulu argi- või tarbeliikumine, mille sisuks on igapäevane või tööalane tegevus (füüsiline töö, jalgsi tööleminek jms);

liikumisharrastus - liikumisharrastuse all mõistetakse kehalist koormust andvat ja seeläbi kehalist vormis­olekut taotlevat või meelelahutuslikku liikumist ning sportlike kehaliste harjutuste sooritamist. See määratlus kattub põhiosas rahvusvahelise mõistega sport kõigile (Sport for All) ning ei sisalda saavutusspordi (tipp- või võistlussport) mõõdet;

tippsport – tippspordina käsitletakse rahvusvaheliste tiitlivõistluste tasandil toimuvat või sellesuunaline sportlikku konkurentsi;

võistlussport – võistlussport on laiem sportliku tegevuse käsitlus, mille alla kuulub igasugune sportlik konkurents, sünonüümina kasutatakse ka terminit saavutussport;

treener on sportlasi ja teisi spordis osalevaid isikuid juhendav spordispetsialist, kellel on treeneri kutse­kvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses; Spordiseadus

Eesti Spordi Kongress - spordiorganisatsioonide ja spordiüldsuse kõrgeim foorum, mis kutsutakse kokku reeglina iga nelja aasta järel spordiliikumise oluliste küsimuste arutamiseks ning mille otsused on järgmiseks soovituslikud nii spordiorganisatsioonile kui riigi ja kohalikele esinduskogudele;

spordikorraldus (Sport Management) on spordi ellu rakendamisel kasutatavate reeglite ja tavade süsteem;

spordispetsialist spordivaldkonna kompetentne töötaja;

spordiehitis on sportlikuks tegevuseks ehitatud terviklik asi, hoone või rajatis, sh spordihoone on väliskesk­konnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga spordiehitis; spordirajatis on mis tahes ehitis, mis ei ole spordihoone, muu hulgas spordiväljak, seikluspark, või mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud sportimispaik Ehitusseaduse alusel

sotsiaalne sidusus (Social cohesion) – sotsiaalse sidususe all mõistetakse ebavõrdsuse määra ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevust. Sotsiaalse sidususe suurendamise vahendid on kahetised – ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine ning sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. Euroopa Nõukogu kasutab sotsiaalse sidususe järgmist definitsiooni: "Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist” Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020

sotsiaalne kaasatus (Social inclusion) – sotsiaalne kaasatus on olemuslikult sotsiaalse tõrjutuse vastand ning on defineeritav kui kõikide inimeste võimalus osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elus, pääseda ligi temale olulistele ressurssidele ning teenustele, töötada ja olla majanduslikult aktiivne. Ülalnimetatud ressursside ja teenuste all mõistetakse näiteks võimalust tööd teha ja ligipääsu sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervis­hoiuteenustele, kultuurile ja vaba aja veetmise võimalustele ning infotehnoloogiale;

Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020

tervisedendus – tervisedendus on protsess või tegevus, mille tulemusena inimese või inimeste koosluse võime oma tervist parandada kasvab; see võib sündidatänu teadlikkuse ja motivatsiooni kasvule, aga ka võimaluste ja tingimuste paranemisele; Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020

tervena elatud eluiga e eeldatavalt tervena elatud eluiga (Health Adjusted Life Expectancy e HALE) – rahvastiku tervise kvaliteedi näitaja, mille arvutamisel on lisaks rahvastiku suremusele arvesse võetud ka rahvastikus esinevate haiguste elukvaliteeti langetav mõju. Näitaja väärtus on võrdne eluaastatega, mida rahvastiku keskmine liige eeldatavalt elab maksimaalse võimaliku tervisega.

Näide: 2006. aastal oli meeste eeldatav eluiga Eestis sünnimomendil 67 aastat. Osa sellest ajast veedetakse haigena ning kui konkreetne haigus langetab elukvaliteeti inimese parima kujuteldava (ideaalse), tervisepiiranguteta tasemega võrreldes 50% võrra, siis langeb haiguse pooleaastase kestuse korral inimese eeldatavalt tervena elatud eluiga veerandaasta võrra (0,5 parimast tervisest x 0,5 aastat = 0,25 parima võimaliku tervise aastat). Seega, kui 2006.aastal oleks meeste eeldatavalt tervena elatud eluiga näiteks 50 aastat, siis jääks neil elu jooksul keskmiselt kasutamata 17 aastat, sest selle aja veedavad nad haigetena;

Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020

lõimumispoliitika – peateemadeks on ebapiisavast riigikeele oskusest tingitud vähene aktiivsus ühiskonnaelus, pidurdunud naturalisatsiooniprotsess, erisused tööhõives ja kodanikuühiskonna osaluses, erinevad väärtus­hinnangud ja hoiakud ühiskonnas. Lõimuv Eesti 2020