Tiitelleht
ÜLEVAADE „EESTI SPORDIPOLIITIKA PÕHIALUSTE AASTANI 2030“ ELLUVIIMISEST 2023. AASTAL
Read moreSissejuhatus
Riigikogu võttis spordivaldkonna visioonidokumendi "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" vastu 18. veebruaril 2015Read moreEesti spordi põhinäitajad
2926 spordiorganisatsiooni
225 848 harrastajat
4200 treenerikutset
4043 spodiobjekti
272 medalit tiitlivõistlusteltRead moreHetkeolukorra ülevaade
Harrastajaskonna suur kasv
Kultuuriministeeriumi toetused spordile 51 miljonitRead morePuuetega inimeste sport
Eesti Paralümpiakomitee ja Eriolümpia Eesti Ühenduse toetus on 1,15 miljonit Read moreVaade tulevikku
Riiklikult tähtsate spordiobjektide rahastamine vajab süsteemsemat lähenemist ja põhimõttedVaade tulevikku
Aruande tekst ja lisa pdf-failidena
Fotod: Catherine Kõrtsmik, Katrin Puusepp, Eakin Howard (WCF), Helin Potter, Grete Veedla, Gertrud Alatare, Allan Mehik, Rapla Maakonna Spordiliit, cev.eu, Shutterstock
Aruanne 2022. aasta kohtaTopics
Vaade tulevikku
kinniValdav osa elanikest liigub ja spordib
2023. aasta oli liikumisaasta. See on üks paljudest sammudest Eestis liikumispöörde läbiviimiseks, eestlaste liikumisharjumustes otsustava muudatuse tegemiseks ja regulaarselt liikuvate inimeste osakaalu suurendamiseks ühiskonnas vähemalt kahe kolmandikuni. Seda ei ole võimalik teha ühe aasta või ühekordse kampaaniaga. Sel põhjusel olid ka liikumisaastal tähelepanu keskpunktis tegevused ja algatused, mis oleksid jätkusuutlikud ka järgnevaid aastaid silmas pidades.
Selleks et jätkata liikumispöörde elluviimist ja koordineerida keskselt paremini spordivaldkonnas tegutsevate organisatsioonide tegevust, loodi 2022. aasta oktoobris Sihtasutus Liikumisharrastuse kompetentsikeskus. Järgmistel aastatel on kompetentsikeskuse ülesanne koostööpartnerite jaoks toimiva koostööformaadi väljatöötamine ja liikumisharrastuse valdkonnas tegutsevate organisatsioonide töö tõhustamine. Asutuse visioon on jõuda aastaks 2035 nii kaugele, et Eestist on saanud erinevate osaliste koostöö tulemusel Euroopa liikuvaim rahvas.
Samuti oli olulisel kohal üle-eestilise koostöövõrgustiku loomine, mille toel oleksid liikumisaasta algatused järjepidevad edaspidigi. Sel eesmärgil rakendas Kultuuriministeerium ellu ka muudatused strateegiliste partnerite valikul ja rahastamises liikumisharrastuse valdkonnas. Mida enam suudame jõuda rohujuure tasandi ja kogukondadeni, seda edukamad oleme strateegiliste eesmärkide saavutamisel. Seetõttu on oluline, et maakondlikud spordiliidud oleksid tulevikus tugevad ja järjest suutlikumad partnerid nii piirkonna spordiklubidele, kohalikele omavalitsustele kui ka erinevatele üleriigilistele liikumisharrastusega ja terviseedendusega seotud institutsioonidele.
Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse, Tervise Arengu Instituudi, Tervisekassa, õppeasutuste, kohalike omavalitsuste ja teiste partnerite koostöös 2023. aastal valminud kümnest erinevast plokist koosnev liikumisaktiivsuse tegevuskava on hetkel ametnike tasandil töödokument. Selle tegevuskavaga on astutud suur samm edasi valdkondadeülese koostöö edendamises. Lähiaastateks seatud eesmärgid ja kirjapandud tegevused ei ole aga kivisse raiutud – tegemist on praktilise dokumendiga, mis täieneb pidevalt, ka järgmistel aastatel. Näiteks Transpordiameti eestvedamisel on koostamisel rattastrateegia, millel võib olla tegevuskavaga ühiseid pidepunkte ja tegevusi.
Liikumisharrastuse edendamise seisukohalt on oluline jätkata selliste projektidega nagu Liikuma Kutsuv Kool ja Sport Koolis. 2023. aasta sügisel tegutses Eestis kokku juba 209 Liikuma Kutsuvat Kooli. Kui varasematel aastatel toimus projekti rahastamine projektipõhiselt Norra Finantsmehhanismi abil, siis alates 2024. aastast rahastatakse seda projekti Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest. 2024. aastal on üheks oluliseks keskpunktiks selliste liikuma kutsuvate lahenduste otsimine ja katsetamine, mis toimivad gümnaasiumiastmes.
Projekti Sport Kooli katsetatakse käesoleval õppeaastal juba kolmandat aastat vähemalt ühes koolis igas maakonnas. Selle projekti laiendamine vajab lisavahendeid järgmiste aastate riigieelarvetest. Samuti tuleb erinevate poolte abil leppida järgnevatel aastatel kokku, kuidas kujundada projektid Liikuma Kutsuv Kool ja Sport Koolis koos liikumisõpetuse õppekavaga üheks arusaadavaks tervikuks nii koolidele, lastele kui ka lastevanematele.
Eesti elanikele kvaliteetsete ja ohutute tasuta liikumisvõimaluste tagamiseks jätkab Kultuuriministeerium aastateks 2023-2026 koostatud regionaalsete tervisespordikeskuste programmi elluviimist. 2023. aasta riigieelarves oli tervisespordikeskuste juurde olme- ja teenindushoonete rajamiseks ette nähtud ühekordselt 3 miljonit eurot. Taotlusvoor oli edukas ning sooviavaldusi esitati rohkem kui oli jagatavaid vahendeid. Projektiga jätkamine eeldab lisavahendite olemasolu järgmistel aastatel.
Sotsiaalministeerium on muutmas rahvatervishoiu seadust, millega uuendatakse lasteasutuste tervisekaitsenõuded. Tervisekaitsenõuete uuendamisel kavatsetakse silmas pidada, et need edendaks laste tervist ja aitaks kaasa ohutule liikumisele lasteasutuses. Lisaks tervisekaitsenõuetele uuendatakse rahvatervishoiu seaduse eelnõu ja selle rakendusaktidega ka toitlustust lasteasutustes. Samal ajal töötatakse välja toitumise ja liikumisega seotud rohelist raamatut, mis seab raamid pikaajalise tervikliku tõenduspõhise poliitika kujundamiseks.
Tervise Arengu Instituut jätkab 2024. aastal lasteaia- ja inimeseõpetuse õpetajatele suunatud koolituste läbiviimist ja liikumissoovituste uuendamist, aga ka Seikluste Laeka, 3-7-aastaste laste tervislike toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisele suunatud sekkumise, katsetamist ja mõjuanalüüsi. Maakondade rahvatervishoiualase võimekuse arendamiseks ja toetamiseks alustatakse haridusasutuste tervisedendajate võrgustiku moodustamist. Järgmise kolme aasta eesmärk on luua üha rohkemates haridusasutustes kindel meeskond, kes vastutab terviseedenduse eest, rakendab ennetuse teadusnõukogu poolt tõendatuse tasemel olevaks hinnatud programme ning juhindub oma ennetus- ja edendustegevustes väljatöötatud pikaajalisest plaanist.
Tartu Ülikooli Liikumislabor ja Tervise Arengu Instituut toetavad ühiselt värskeid maakonna haridusasutuste terviseedenduse spetsialiste, et aidata neil paremini mõtestada liikumist ning leida koos viise, kuidas jõustada koole piirkondlikult laste- ja noorte liikumisaktiivsuse toetamisel.
2024. aasta septembrist rakendub koolides uus liikumisõpetuse ainekava. Liikumisõpetuse põhieesmärk on kujundada positiivset hoiakut liikumise suhtes ning edendada liikumisharjumust ja oskust tegeleda tervisliku liikumisega elukestvalt. Selleks on oluline kujundada välja ennastjuhtiv inimene, kellel tekiksid seosed koolis õpitu ja selle kasutamisvõimaluste vahel vabal ajal. Üldhariduskoolides uuritakse liikumisõpetuse ainekava rakendamist, et hinnata uuendatud ainekava võimalusi ja piiranguid.
Liikumisharrastuse valdkonnas ootab elluviimist veel üks spordi rahastamise reformi oluline osa, mis vähendab nii avaliku sektori bürokraatiat kui ka spordiorganisatsioonide töökoormust. See on Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali ümberkujundamine peamiselt liikumisharrastust toetavaks avaliku sektori kanaliks. Reformi elluviimiseks on vaja täiendavaid vahendeid riigieelarvest. Selle tulemusel suureneksid oluliselt Eesti Kultuurkapitali võimalused toetada liikumisharrastust ja regionaalseid projekte, sest praegu läheb sihtkapitali spordi jaoks ette nähtud vahenditest 1,2 miljonit eurot saavutusspordi edendamiseks.
Liikumine ja sport kui tugeva organisatsiooniga tähtis majandusharu ning tööandja
Treenerite roll ühiskonnas, kus kõneldakse järjest enam füüsilisest ja vaimsest tervisest, on väga oluline. Lisaks sellele, et nende tööst sõltub Eesti tulemuslikkus saavutusspordis, on treeneritel suurem mõju just laste ja noorte tervisekäitumisele ning hoiakute, väärtuste ja erinevate oskuste kujundamisele. Mõju ulatust peegeldab asjaolu, et regulaarselt treenib rohkem kui pool kõigist lastest ja noortest. Pädevate treenerite olemasolu ja nende süsteemne juurdekasv ulatuslikus spordialade ja liikumisharrastuse vormide valikus, aga ka tegutsevate treenerite teadmiste ja oskuste elukestev täiendamine, on peamised eeldused elanike, eelkõige laste ja noorte spordi- ja liikumisharrastuse kasvatamisel.
31.12.2023. aasta seisuga oli Eestis 4200 kutsetunnistusega treenerit. Kui soovime tõsta regulaarselt liikumisega tegelevate inimeste osakaalu, on meil vaja järjest enam uusi treenereid. Inimese motiveerimiseks langetama valikut treeneritöö kasuks tuleb lähiaastatel koostöös Spordikoolituse- ja Teabe SA ning spordialaliitudega kaasajastada kutseandmise süsteemi ja põhimõtteid ning tagada treeneritele väärikas töötasu.
2023. aastal analüüsis Kultuuriministeerium treeneritele kutse andmise ja uuendamise süsteemi. Läbiviidud analüüsi tulemusel selgus, et täiend- ja tasemekoolituse valdkonnas on mitmeid võimalusi koolituste tõhustamiseks, innovaatiliste lahenduste rakendamiseks ja spordialade ülese koostöö soodustamiseks. Süsteemsema lähenemise korral saaksid sarnased spordialad korraldada ühiseid koolitusi ning seeläbi tõsta koolituste kvaliteeti, aga ka hoida kokku vahendeid. VÕTA-süsteemi efektiivsemaks rakendamiseks saaks kaasata eksperte, kes aitaksid süsteemi senisest paremini kasutada ka spordivaldkonnas. Üheks lahenduseks kutsesaamise protsessi inimeste jaoks mugavamaks ja lihtsamaks muutmisel oleks keskse veebipõhise koolitusplatvormi loomine.
Alates 2015. aastast on olnud Kultuuriministeeriumi eesmärk treeneritele väärilise tasu tagamine, mis ühtlasi motiveeriks neid kutsetaset omandama ja tõstma. Selleks rakendatud riikliku palgatoetuse süsteem on olnud edukas ja tõhusalt töösuhteid korrastav, kuid toetatavate treenerite järjepideva kasvu tingimustes on meetme täiendav rahastus olnud ebapiisav. 2023. aastal kasvas meetme maht 4,5 miljoni euro võrra. See võimaldas tõsta noortega tegelevate treenerite töötasu alammäära 1020 eurolt 1400 eurole ehk 37%. Siiski ei olnud võimalik kasvatada meetme mahtu 2024. aastal riigieelarve piiratud võimaluste tõttu. Töö selles valdkonnas peab jätkuma ning Kultuuriministeeriumi prioriteet riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel on endiselt, et treenerite tasu jõuaks sarnaselt õpetajatele Eesti keskmise palga tasemeni.
Liikumine ja sport kui vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja
2024. aastal jätkab Kultuuriministeerium praegu kehtiva spordiseaduse muutmist. Koostöös spordiorganisatsioonidega analüüsitakse vajadusi ja võimalusi muuta spordivõistluste korraldamise nõudeid, sest praegused spordivõistluste korraldamise eeskirjad on vastu võetud 2006. aastal ning viimase 15 aasta jooksul on spordivõistluste korraldamine nii Eestis kui ka maailmas oluliselt muutunud. Lisaks eeltoodule on teisigi teemasid, mida spordiseaduse muudatusvajaduste väljaselgitamisel ühiselt arutada, näiteks spordiklubidele (sarnaselt spordikoolidega) tulumaksutagastuse võimaluse loomine või vabatahtliku spordikohtuniku hüvitise suuruse muutmine.
Sport on üks konkurentsitihedamaid valdkondi maailmas. Spordi usaldusväärsuse ja ettearvamatuse säilitamiseks on järgmistelgi aastatel vaja tegeleda tõhusalt selliste probleemide ennetamisega, mis puudutavad dopingu kasutamist, spordivõistlustega manipuleerimist, väärkohtlemist või muid spordieetikat ohustavaid tegevusi. Sellel otstarbel on Eesti Olümpiakomitee loonud Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse. Riigi ja spordivaldkonna koostöös tuleb suurendada sihtasutuse võimekust ja volitusi spordi aususe, usaldusväärsuse ja ettearvamatuse tagamiseks (sealhulgas spordieetika rikkumiste tuvastamiseks ja sanktsioneerimiseks). Järgnevatel aastatel jätkatakse sportlastele ja teistele spordis tegutsevatele isikutele suunatud koolitusprogrammide ja juhendmaterjalide arendamist. 2024. aastal on plaanis ka spordiüleste eetikareeglite koostamine ja rakendamine.
Väärtushinnangute puhul ei saa jätta tähelepanuta Ukraina sõda ja selle mõju. Eesti seisukoht on selge ja kindel – agressorriikide Venemaa ja Valgevene sportlaste osalemine rahvusvahelisel spordiareenil ei ole eetiline. Paljud Eesti spordiorganisatsioonid ja inimesed on seisnud tänuväärselt nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt Venemaale sanktsioonide kehtestamise eest ning toetanud Ukrainat ja Ukraina sportlasi. Kultuuriministeerium on sedalaadi spordivaldkonna algatused kokku kogunud ning avaldanud need ministeeriumi kodulehel. Jätkuvalt on oluline toetada Ukrainat ja ukrainlasi nii sõnades kui ka tegudes.
Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud
Oluline osa tippspordist on Eesti Olümpiakomitee 2019. aastal käivitatud programm Team Estonia. 2023. aastal tõusis riigi toetus sellele programmile 0,5 miljoni euro võrra. Samas on tippspordi rahastamist mõjutanud viimasel kahel aastal negatiivselt hasartmängumaksuseaduse muudatus, mis lahutas tippspordi rahastamise hasartmängumaksu laekumisest. Selle tulemusel jäi Eesti tippspordil kahe aasta (2022-2023) vältel saamata ligikaudu 4,6 miljonit eurot. Võttes arvesse, et 2024. aastal on Kultuuriministeeriumi tippsporti suunatav kogurahastus 7,7 miljonit eurot, siis kahe aasta jooksul saamata jäänud 4,6 miljonit eurot on tippspordi kontekstis väga suur summa ja pärsib oluliselt Eesti spordi arengut. Kui lisada siia juurde fakt, et viimase kahe aasta jooksul on raha kaotanud oma väärtusest umbes 20%, siis ei ole Eesti tippspordil olnud kerge hoida senist taset, veel vähem astuda sammu edasi.
Avalikkus seevastu pole oma ootusi tippsportlaste suhtes sugugi samavõrra vähendanud, seega on tippsportlased suure pinge all, et täita ootusi üha tihedamas konkurentsis ja vähemate vahenditega. Selleks et Eesti sportlased saaksid jätkuvalt võistelda ülemaailmses konkurentsis kõrgete kohtade nimel ja pakkuda Eesti elanikele positiivset emotsiooni ja ühtekuuluvustunnet, oleks vaja järgnevatel aastatel suurendada järk-järgult toetusi Team Estoniale.
Eestis toimub igal aastal mitusada rahvusvahelist spordivõistlust. Kuna viimasel kümnendil on Eesti spordiorganisatsioonid näidanud end väga heade korraldajatena, samuti on riik koos kohalike omavalitsustega rajanud rahvusvaheliste kõrge sportliku tasemega võistluste korraldamiseks vajaliku taristu ja Eesti sportlased on olnud rahvusvaheliselt edukad, saavad Eesti spordiorganisatsioonid üha rohkem kõrge sportliku tasemega ja populaarsete spordialade rahvusvaheliste võistluste korraldamisõigusi. Alates 2024. aastast on Kultuuriministeeriumil kolm erinevat meedet rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamiseks, kogumahus rohkem kui 6 miljonit eurot. Rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamine aitab kaasa mitmete riiklike eesmärkide saavutamisele nii spordi-, turismi-, majanduse- kui ka regionaalpoliitika valdkonnas. Seega on oluline jätkata rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamise toetamist.
Erinevalt riiklikult tähtsatest kultuuriobjektidest puudub praegu pikaajaline rahastamissüsteem riiklikult tähtsate spordiobjektide rajamiseks ja renoveerimiseks. Kui näiteks 2021. aastal oli Kultuuriministeeriumi eelarves spordiobjektide investeeringuteks ette nähtud 17 miljonit eurot, siis 2024. aasta eelarves on selleks 2,6 miljonit. Enne Covid-19 pandeemiat kaardistas Eesti Olümpiakomitee koos kohalike omavalitsustega spordiobjektide ehitamise ja renoveerimise vajadust ning riiklikult tähtsate spordiobjektide rajamise maksumus on tänaste ehitushindade juures umbes 200 miljonit eurot. Riigikogu poolt seatud spordivaldkonna strateegiliste eesmärkide täitmiseks, st tuua Eestisse välisraha, elavdada seeläbi majandust ning vältida seda, et rahvast ühendavad spordi- ja kultuurisündmused Eestist mööda lähevad, on vajalik sporditaristu arendamine praegusest suuremas mahus.
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2023-2027, punkt 8.2.5. on öeldud: „Töötame välja riiklikult tähtsate spordiobjektide rahastamise põhimõtted, võttes arvesse regionaalset tasakaalustatust, ning otsime neile rahastust.“ Kultuuriministeeriumil on kavas esitada sporditaristu rahastamisega seotud ettepanekud Vabariigi Valitsusele selle aasta esimeses pooles.
Suurvõistluste korraldamiseks vajavad spordiorganisatsioonid kaasaegsetele nõuetele vastavat taristut. Kui esmapilgul tundub, et mõnest suurest spordiobjektist saab kasu vaid väike sihtgrupp inimesi, siis tegelikult on spordiobjektide rajamise mõju oluliselt laiem. Ajalugu on korduvalt tõestanud, et medalid ja suured spordi- ja kultuurisündmused ühendavad Eesti ühiskonda, spordisangarite medalid on justkui kõigi medalid. Seetõttu tuleb panustada spordiobjektidesse, et ka tulevikus toimuks Eestis rahvusvahelisi suurvõistlusi ja Eestist sirguks sporditähti.
Suured spordiobjektid võivad olla ka suurte kultuuriürituste korraldamise paigad. Kuna sügis- ja talvekuudel ei ole võimalik Eestis suuri vabaõhukontserte korraldada, lähevad paljud suured üritused meist mööda naaberriikidesse. Praeguse mahutavuse juures ei võimalda kontserdisaalid tuua Eestisse maailmatasemel staare. Ka olemasolevad suuremad spordihallid ei mahuta piisavalt inimesi või on nad ehitatud viisil, mis ei võimalda tänapäeva rahvusvahelistele artistidele sobiva kontserdipaiga ülesseadmist. Suured spordiobjektid aitaksid sellist olukorda vältida.
Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste korraldamise toetusmeede on tõestanud, et selliste ürituste Eestisse toomine toob riigile rohkem raha kui riik nende korraldamiseks panustab. Kui 2023. aastal toetas riik antud meetme abil kümmet spordiüritust kokku 2,4 miljoni euroga, siis maksutuluna tõi see riigile tagasi kuni 4 miljonit eurot. Näiteks ainuüksi korvpalli Euroopa meistrivõistluste toimumisel Eestis külastaks Eestit FIBA (Rahvusvaheline Korvpalliliit) hinnangul u 50 000 välismaalast ja riigi saadav tulu oleks u 7 miljonit eurot.
Seega on sporditaristusse panustamine investeering, mis lisaks otsesele majanduslikule tulule toob kaudset tulu, mis avaldub nii rahvatervise paranemises, Eesti paremas nähtavuses maailmas kui ka rahva ühtsustunde suurenemises, kui üheskoos hinge kinni pidades järjekordse olümpiasangari medaliteekonnale kaasa elame.
Share on Facebook Tweet it