2023. aastal jätkus Eesti Olümpiakomitee loodud saavutusspordi projekti Team Estonia kaudu saavutusspordi toetamine. Erinevate taotlusvoorude ja toetusliikide kaudu eraldati sportlastele, nende treeneritele, taustajõududele tiitlivõistlustel osalemiseks ja ettevalmistamiseks 7,7 miljonit eurot. Võrreldes 2022. aastaga tõusis toetus 0,5 miljoni euro võrra. Kokku toetati 310 individuaalala sportlast ja 39 sportmängude koondist.

3.1. TULEVIK TOOB EESTISSE JÄTKUVALT TIPPTASEMEL SPORTI

Viimastel aastatel on spordisõbrad saanud nautida Eestimaal kõrgetasemelisi võistlusi mitmetel populaarsetel spordialadel, näiteks autoralli maailmameistrivõistluste sarja etappi Rally Estonia, võrkpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri alagrupiturniire, tennise WTA 250 turniiri või laskesuusatamise maailmakarikasarja etappi. Meie spordikorraldajad on näidanud, et suudavad korraldada maailma tipptasemel sündmusi ning rahvusvahelised katusorganisatsioonid on kõrgelt hinnanud eestlaste innovaatilisust ja professionaalsust.

2023. aastal tegi Vabariigi Valitsus märgilise otsuse eraldada kõrgetasemeliste võistluste, millel on suur potentsiaal turundada Eestit, korraldamiseks nelja aasta jooksul kokku 12 miljonit eurot.

Selline otsus oli vajalik mitmetel põhjustel. Kultuuriministeeriumil on alates 2018. aastast rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamiseks kaks regulaarset taotlusvooru, kuid üksikud suurvõistlused, mille potentsiaal Eestit turundada on kõrge, alati nendesse voorudesse ei sobi. Põhjused on erinevad - näiteks ületab korraldamiseks vajalik riigi toetus taotlusvooru mahu või jääb võistlusega kaasnev otsene majanduslik mõju väiksemaks kui nõuavad majandusliku mõjuga seotud taotlusvooru tingimused. On olnud ka olukordi, kus suurvõistluse korraldusõigus saadi alles siis, kui taotlusvoor oli juba lõppenud.

Kõrgetasemeliste rahvusvaheliste võistluste korraldusõiguse saamine on tavaliselt pikk protsess. Õiguse saamiseks on spordiorganisatsioonid teinud aastaid sihikindlat tööd ning korraldanud Eestis erineva sportliku taseme ja erinevatele vanuserühmadele suunatud võistlusi. Valitsuse otsus annab spordivõistluste korraldajatele kindlustunde suursündmuse korraldusõiguse taotlemiseks pikemas perspektiivis, samuti muutub spordivõistluste toetamine süsteemsemaks. Kultuuriministeerium alustas uue taotlusvooru tingimuste väljatöötamisega 2023. aasta novembris ning voor avati 2024. aasta 9. veebruaril.

Koos uue taotlusvooruga on 2024. aastaks riigieelarvesse kavandatud rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamiseks kolme taotlusvooru peale kokku üle 6 miljoni euro. Kultuuriministeeriumi toetused rahvusvahelistele võistlustele on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud - kui 2017. aastal toetati rahvusvahelisi spordisündmusi kokku 340 000 euroga, siis viimasel kolmel aastal vastavalt 6,1, 6,4 ja 5,5 miljoni euroga.

Rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamine aitab kaasa mitmete riiklike eesmärkide saavutamisele. Kodus võistlemise eelisele ja spordiala populariseerimisele lisaks on rahvusvahelistel spordivõistlustel märkimisväärne majanduslik ja ühiskondlik mõju.

Rahvusvahelised spordisündmused annavad turistidele põhjuse Eesti külastamiseks, nii esmakordselt kui ka mitmendat korda. Väljaspool Tallinna toimuvate sündmuste külastajad satuvad piirkondadesse, kuhu nad tavapäraselt reisida ei pruugi. Rahvusvaheliste spordisündmuste külastajate kulutatud rahal on positiivne mõju kohalikule ettevõtlusele. Väljaspool Tallinna regulaarselt toimuvatel sündmustel on oluline osa regionaalpoliitika arendamisest. EAS ja KredExi ühendasutuse uuringu kohaselt olid 2022. aastal spordi- ja kultuurisündmustele saabunud väliskülaliste kulutused Eestis kokku hinnanguliselt 106 miljonit eurot. Rahvusvahelisi spordivõistlusi külastab keskmisest maksujõulisem ja suurema kulutamisvalmidusega külastaja ning väliskülaliste piiriuuringu andmetel on kultuuri- ja spordisündmustel osalejate kulutused reisi kohta ostu- ja ärireisijate järel ühed suuremad.

Kultuuriministeeriumil on alates 2018. aastast võistluste toetamiseks taotlusvoor, mis on otseselt seotud sündmuse majandusliku mõjuga. 2023. aastal toetati meetmest kokku kümmet spordivõistlust kogumahus 2,36 miljonit eurot. Need võistlused tõid Eesti Konjunktuuriinstituudi analüüside põhjal riiki üle 25 miljoni euro välisraha, millelt laekus käibemaksu riigile vähemalt 3,4 miljonit eurot. Seega laekus käibemaksu 1,47 korda enam, kui oli riigi toetus sündmuste korraldamiseks. Täpsem ülevaade toetatud projektidest ja nende mõjust on esitatud järgmises tabelis. Taotlusvoor on ennast õigustanud ning Kultuuriministeerium jätkab selle meetme rakendamist ka 2024. aastal.

Lisaks otsesele majanduslikule mõjule, mida on võimalik erinevate metoodikate põhjal arvutada, on rahvusvahelistel võistlustel oluline roll ka Eesti tutvustamisel ja turundamisel maailmas. Võistlustest tehtud teleülekanded ja sotsiaalmeedia postitused jõuavad sageli miljonite, kohati isegi sadade miljonite, inimesteni ning Eesti nähtavus maailmas suureneb. Hetkel on suursündmuste telepildi ja meediakajastuste rahalise väärtuse mõõtmise metoodikad veel arenguetapis, kuid loodetavasti on tulevikus võimalik teaduslikult tõestatud metoodikate abil saada täpsem ülevaade kümnete miljonite inimesteni jõudnud teleülekande ja meediakajastuse rahalisest väärtusest.

Lisaks eelpool nimetatud mõjudele tõuseb tänu rahvusvahelistele võistlustele noorte motivatsioon treenimiseks ja tippsportlaseks saamiseks, taristu arendamine loob kohalikele elanikele paremaid vaba aja veetmise tingimusi, soodustab erineva taustaga inimeste lõimumist ja tõuseb spordiorganisatsioonide võimekus spordiala arendamiseks. See loetelu ei ole ammendav ning positiivseid mõjusid on kindlasti veel.

Kokkuvõttes ei ole rahvusvahelised spordivõistlused eraldiseisev kitsale sihtrühmale mõeldud nähtus, vaid need mõjutavad positiivselt mitmeid teisigi valdkondi ning on investeering inimeste majanduslikku ja sotsiaalsesse heaolusse. Hea on tõdeda, et Vabariigi Valitsus on märganud rahvusvaheliste spordivõistluste tähtsust ja laiemat mõju ühiskonnale ning leidnud keerulises majanduslikus olukorras lisavahendeid rahvusvaheliste suurvõistluste toetamiseks.

3.2. DOPINGU KASUTAMISE JA LEVIKU UURING

Kultuuriministeeriumi tellimusel valmis 2023. aasta lõpus uuring, mis kaardistas tippsportlaste, treenerite ja tugipersonali kokkupuuted keelatud ainete ja meetoditega ning sellega seotud teadmised ja hoiakud. Tulemused näitasid, et laialdast dopingukasutamist Eestis eelduste kohaselt ei toimu, kuid antidopingu alase koolitusega peaks järjepidevalt jätkama.

Eestis tehakse aastas keskmiselt 350-400 dopingukontrolli testi ning koolitatakse antidopingu alal kuni 2000 inimest. Eesti antidopingu süsteem vastab spordis dopingu kasutamise vastase rahvusvahelise konventsiooni, Euroopa Nõukogu dopinguvastase konventsiooni ning maailma dopinguvastase koodeksi sätestatud nõuetele. Kuid siiani puudus teadmine spordivaldkonna inimeste endi arvamustest ning suhtumisest dopingusse ja selle kasutamisesse.

Uuringu käigus käsitleti nii dopinguga seotud teadmisi, hoiakuid, norme kui ka käitumist. Eesti Uuringukeskus viis 2023. aasta oktoobris läbi anonüümse küsitluse. Uuringu sihtrühmaks oli Eesti tippsportlased ja nende tugipersonal, st Eesti koondislased, koondisekandidaadid, U-18 koondise liikmed ja kandidaadid, pallimängude meistriliigade võistkondade liikmed ning kõigi eeltoodud sportlaste treenerid, juhendajad jt tugipersonali liikmed. Kokku oli valim hinnanguliselt 4000 inimest, kellest küsitlusele vastas 1101 (774 sportlast ja 327 tugipersonaliliiget).

Teadmised

Tulemusena selgus, et sihtrühmast pidas end dopingu ehk keelatud ainete ja meetodite olemusega väga hästi või küllaltki hästi kursis olevaks 83% vastajatest, väga heaks või küllaltki heaks hindas enda teadmisi dopinguvastastest reeglitest 73% vastanutest. Mõlemal juhul oli dopinguvastase koolituse läbinud isikute usk oma teadmistesse võrreldes koolituse mitteläbinutega oluliselt kõrgem. Kuid dopinguvastase koolituse olid läbinud vaid ligi pooled vastanud - 47% sportlastest ning 55% tugipersonalist. Kui arvestada sihtrühma kõrget sportlikku taset ning seda, et nii rahvusvahelised alaliidud kui ka Maailma Dopinguvastane Agentuur (WADA) toonitavad koolituse olulisust ja toovad välja, et sportlane peaks olema enne koolitatud kui testitud, siis tundub, et järgnevatel aastatel tuleb koolitustele veelgi rohkem tähelepanu pöörata. Seda eriti eesti keelt mitte emakeelena rääkiva sihtrühma hulgas, kelle seas oli koolitatuid vähem.

Muret tekitab ka see, et vaid veidi üle kolmandiku sihtrühmast kontrollib alati toidulisandeid või ravimeid, mida nad ise tarvitavad või soovitavad tarvitada oma sportlasel. Sportlane vastutab alati ja viimasena selle eest, mida ta tarvitab.

Siiski on hea meel tõdeda, et dopingutarvitamist ei peeta suures osas õigustatuks ning selle eest karistamist toetavad praktiliselt kõik vastanud. Mõistvamalt suhtutakse dopinguainete kasutamisse juhul, kui see toimub ravi eesmärgil, kuid vastava eriotstarbelise loata või kui aine või meetod ei ole sportlase tervisele ohtlik. Samas keelatud aine või meetodi, mis on sellisel juhul täiesti lubatud, kasutamisse eriotstarbelise loaga suhtub tolerantselt 70% vastajatest. Kuid ka siin tasub ilmselt otsida põhjuseid vähesest koolitatusest.

Dopingu levik ja sellega seotud hoiakud

Uuringu sihtrühm hindas, et keelatud ainete ja meetodite kasutamine on pigem levinum välismaal, kas siis mõnel teisel spordialal (70%) või harrastusspordis (60%). Eestis peetakse dopingut enam levinuks harrastusspordis (48%) ja mõnel muul spordialal (39%), kuid vastajad leidsid, et nende oma spordiala on pigem puhas - 9% leidis, et dopingu kasutamine nende spordialal on Eestis levinud ja 28% vastanutest arvas, et doping on nende spordialal levinud välismaal.

Ligi pooled vastajatest möönsid, et doping on levinud, kuna pettuste esinemine spordis on paratamatu ning kümnendiku hinnangul käib see spordi juurde.

Väga suur osa vastajatest peab dopingut ohtlikuks nii Eesti tipp- kui ka harrastusspordi mainele. 83% sihtrühmast leiab, et doping on pigem ohtlik või väga ohtlik tippspordi jaoks, 78% leiab, et see on ohtlik spordi mainele üldiselt, 59% peab dopingut ohtlikuks enda spordiala mainele ning 50% näeb dopingu kasutamist ohuna harrastusspordile. Sellest lähtuvalt on veidi kummastav, et neile pakutud dopingust oleks vaid 58% vastanutest valmis kedagi teavitama. Tervelt 17% vastanutest ei teavitaks mingil juhul ning 21% ei osanud seisukohta võtta. Ausa ja puhta spordi edendamine ning spordi maine hoidmine on kogu spordivaldkonna ühine ülesanne ning valemängijate spordist väljajuurimine või sellele kaasaaitamine võiks olla kõrgemalt hinnatud. Eriti arvestades seda, et alates 2020. aastast on vastavalt karistusseadustikule praktiliselt kõik keelatud ainete ja meetoditega seotud tegevused, välja arvatud dopingu tarvitamine, kriminaalselt karistatavad.

Positiivne on, et anonüümset küsitlust usaldati, sest 3% vastajatest julges tunnistada, et neile on pakutud dopingut ning 1% vastanutest julges üles tunnistada teadliku dopingutarvitamise viimase nelja aasta jooksul. Mõnda Eesti sportlast, kellele on pakutud dopingut, teab 16% sportlastest ja 23% tugipersonalist, sarnaste välismaal aset leidnud juhtumitega on kursis 12% sportlastest ja 15% tugipersonalist. Mõnda teist sportlast, kes on viimase nelja aasta jooksul teadlikult kasutanud keelatud ainet või meetodit oma sportliku soorituse parandamiseks, aga ei ole seni reeglite rikkumisega vahele jäänud, teab kokku 7% sihtrühmast.

Spordialade võrdlusest hakkasid enim silma kulturismi ja fitnessi ning jõutõstmise ja tõstmise esindajad. Nende alade esindajate hulgas peetakse dopingu kasutamist kõige sagedamini teatud juhtudel õigustatuks; enim on saadud dopingupakkumisi, teatakse oluliselt sagedamini sportlasi, kellele on dopingut pakutud ja kes on dopingut kasutanud. Samas on vastavad spordialaliidud teinud tegelikult dopinguvastases võitluses võimaluste piires väga head tööd.

Kuhu edasi?

Spordialaselt niivõrd tundliku teema uurimise üheks eelduseks on uuringu läbiviija usaldusväärsus, mis toetab autentsete kogemuste ja arvamuste koondamist. Viimast kinnitavad ka kogutud uuringuandmed, mille tulemused ei ole üllatavad.

Kui sarnastes rahvusvahelistes uuringutes on dopingutarvitamise üles tunnistanud 1-2% vastanutest, siis Eesti uuringu puhul oli see osakaal 1%. Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus on testimiste raames tuvastanud dopingutarvitamise 0,4% juhtudest, samas WADA testimisstatistika järgi on positiivseid proove keskmiselt 0,65%. Samuti näitas uuring, et senisest veelgi enam ja süsteemsemalt tuleb tegeleda koolitusega, mis võib nõuda ka täiendavaid vahendeid. Üks võimalus sihtrühmale koolituste tagamiseks on siduda koolitus spordialade võistluslitsentsidega. Tegeleda tuleb ka Eesti spordivaldkonna valmidusega teavitada dopinguga seotud juhtumitest, et kaitsta ausat sporti, spordi väärtusi ning kõige enam sportlaste tervist.