Käesolev dokument on VIII Eesti Spordi Kongressi ettepanekute kogum „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ koostamiseks ja esitamiseks Riigikogule. Ühtlasi on see dokument sisendiks Vabariigi Valitsusele spordi arengukava ja vastavate rakendusplaanide koostamiseks.
Ajalooliselt on arengudokumentidest spordiliikumist kõige enam mõjutanud 1989.a. II Eesti Spordi Kongressil vastuvõetud Eesti Spordikontseptsioon, 1994.a. III Eesti Spordi Kongressil vastuvõetud ja 1998.a. ning 2002.a. täiendatud Eesti Spordi Harta, Liikumisharrastuse arengukavad 2006-2010 ja 2011-2014. Spordipoliitikat on kujundanud 1998.a. ja 2005.a. Riigikogus vastuvõetud Spordiseadus.
Ettepanekud Eesti spordipoliitika põhialuste koostamiseks seonduvad rahvusvaheliselt tunnustatud spordipoliitiliste ja spordipoliitikat mõjutavate aktidega: Rahvusvahelise Olümpiakomitee Olümpiaharta, Euroopa Komisjoni Valge raamat spordi kohta (2007), Euroopa Liidu Lissaboni lepe (2007), Euroopa Spordi Harta (1992) ning puhtama ja turvalisema spordi nimel vastuvõetud rahvusvahelised konventsioonid.
Käesolevas dokumendis on prognoositud väliskeskkonna võimalikke arenguid ja nende mõjusid spordiliikumisele Eestis. Seniste arengute jälgimiseks on kasutatud Eesti Statistikaameti, Eesti Spordiregistri, Eurostat’i statistikakokkuvõtteid ning Euroopa Komisjoni poolt tellitud Eurobarometer uuringuid.
Eesti spordiorganisatsioonide ja spordiliikumise jaoks tervikuna on koostatud dokument kogum strateegilistest eesmärkidest ja suundadest, mida soovitakse saavutada nii oma valdkonna arenguks kui ka spordi kaudu elukvaliteedi ja elukeskkonna parandamiseks.
Dokument terviktekstina.
Dokument ei sisalda pärast 15. oktoobrit saabunud parandusettepanekuid.
Käesolev dokument on VIII Eesti Spordi Kongressi ettepanekute kogum „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ koostamiseks ja esitamiseks Riigikogule. Ühtlasi on see dokument sisendiks Vabariigi Valitsusele spordi arengukava ja vastavate rakendusplaanide koostamiseks.
Ajalooliselt on arengudokumentidest spordiliikumist kõige enam mõjutanud 1989.a. II Eesti Spordi Kongressil vastuvõetud Eesti Spordikontseptsioon, 1994.a. III Eesti Spordi Kongressil vastuvõetud ja 1998.a. ning 2002.a. täiendatud Eesti Spordi Harta, Liikumisharrastuse arengukavad 2006-2010 ja 2011-2014. Spordipoliitikat on kujundanud 1998.a. ja 2005.a. Riigikogus vastuvõetud Spordiseadus.
Ettepanekud Eesti spordipoliitika põhialuste koostamiseks seonduvad rahvusvaheliselt tunnustatud spordipoliitiliste ja spordipoliitikat mõjutavate aktidega: Rahvusvahelise Olümpiakomitee Olümpiaharta, Euroopa Komisjoni Valge raamat spordi kohta (2007), Euroopa Liidu Lissaboni lepe (2007), Euroopa Spordi Harta (1992) ning puhtama ja turvalisema spordi nimel vastuvõetud rahvusvahelised konventsioonid.
Käesolevas dokumendis on prognoositud väliskeskkonna võimalikke arenguid ja nende mõjusid spordiliikumisele Eestis. Seniste arengute jälgimiseks on kasutatud Eesti Statistikaameti, Eesti Spordiregistri, Eurostat’i statistikakokkuvõtteid ning Euroopa Komisjoni poolt tellitud Eurobarometer uuringuid.
Eesti spordiorganisatsioonide ja spordiliikumise jaoks tervikuna on koostatud dokument kogum strateegilistest eesmärkidest ja suundadest, mida soovitakse saavutada nii oma valdkonna arenguks kui ka spordi kaudu elukvaliteedi ja elukeskkonna parandamiseks.