Teabenõudeks nimetatakse teabenõudja poolt
avaliku teabe seaduses sätestatud korras
teabevaldajale esitatud taotlust avaliku teabe saamiseks. Avalik teave on
mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja
dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel
antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites.
Teabenõude täitmine laieneb üksnes olemasolevale jäädvustatud ehk
dokumenteeritud teabele (st nõuda saab olemasolevat dokumenti või
väljavõtet). Juhul, kui teabenõude täitmiseks tuleb teavet täiendavalt
süstematiseerida ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave luua
või dokumenteerida, siis loetakse selline teabenõue selgitustaotluseks ja
sellele vastatakse
märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning
kollektiivse pöördumise esitamise seaduses ettenähtud korras (30
kalendripäeva jooksul).
Teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva
jooksul. Kui teabenõuet ei ole võimalik teabenõudja esitatud andmete
puudulikkuse tõttu täita, siis teavitab teabevaldaja sellest
teabenõudjat viie tööpäeva jooksul teabenõude täpsustamiseks.
Teabenõude menetluse tähtaegu arvestatakse teabenõude registreerimisele
järgnevast tööpäevast. Kui teabevaldajal on vaja teabenõuet
täpsustada või kui teabe väljaselgitamine on aeganõudev, võib ta
teabenõude täitmise tähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani. Tähtaja
pikendamisest koos põhjendustega teatab teabevaldaja teabenõudjale viie
tööpäeva jooksul.
Juhul, kui esineb alus teabe väljastamisest keeldumiseks, teeb
teabevaldaja teabenõude täitmisest keeldumise koos põhjendusega
teabenõudjale teatavaks viie tööpäeva jooksul.
Teabevaldaja võib keelduda soovitud viisil teabenõude täitmisest, kui
selleks puuduvad tehnilised võimalused; seda ei võimalda teabekandja
tüüp või teabe suuliselt edastamine takistab ajalise kestuse tõttu
ülemääraselt teabevaldaja põhiülesannete täitmist.