Teabenõudeks nimetatakse teabenõudja poolt avaliku teabe seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlust avaliku teabe saamiseks. Avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites.

Teabenõude täitmine laieneb üksnes olemasolevale jäädvustatud ehk dokumenteeritud teabele (st nõuda saab olemasolevat dokumenti või väljavõtet). Juhul, kui teabenõude täitmiseks tuleb teavet täiendavalt süstematiseerida ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave luua või dokumenteerida, siis loetakse selline teabenõue selgitustaotluseks ja sellele vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses ettenähtud korras (30 kalendripäeva jooksul).

Teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Kui teabenõuet ei ole võimalik teabenõudja esitatud andmete puudulikkuse tõttu täita, siis teavitab teabevaldaja sellest teabenõudjat viie tööpäeva jooksul teabenõude täpsustamiseks. Teabenõude menetluse tähtaegu arvestatakse teabenõude registreerimisele järgnevast tööpäevast. Kui teabevaldajal on vaja teabenõuet täpsustada või kui teabe väljaselgitamine on aeganõudev, võib ta teabenõude täitmise tähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab teabevaldaja teabenõudjale viie tööpäeva jooksul.

Juhul, kui esineb alus teabe väljastamisest keeldumiseks, teeb teabevaldaja teabenõude täitmisest keeldumise koos põhjendusega teabenõudjale teatavaks viie tööpäeva jooksul.

Teabevaldaja võib keelduda soovitud viisil teabenõude täitmisest, kui selleks puuduvad tehnilised võimalused; seda ei võimalda teabekandja tüüp või teabe suuliselt edastamine takistab ajalise kestuse tõttu ülemääraselt teabevaldaja põhiülesannete täitmist.